Sattusin nädal aega tagasi raamatupoodi. Mis ma sinna ära kaotasin -- küsite. Ja õigesti küsite! Üks ropp koht on see raamatupood, pealtnäha ise selline viisakas, vaikne ja väärikas.Jalutasin siis üsna paha-aimamatult seal riiulite vahel ringi ning mõne aja pärast köitis mu tähelepanu üks tuttav teos -- Romulus Tiituse "Nokk kinni saba lahti".
Lehitsenud tuttavaid koomuskeid, mis pärit eelmisest vabadusajast (kusjuures avaldatud 1960), otsustasin valimiku lunastada ja asutasin end leti poole astuma, kui...
Seal see roppus seisiski -- nagu poleks selles mingit probleemi, et samas kõrval on A. H. Tammsaare, A. Ehin ja M. Raud -- justkui isegi enese üle uhkust tundev.
Kohutav... Ja edasine on üsna hägune -- ilmselt kuidagi siiski suutsin komberdada kassani, pomiseda midagi "palun" ja "tänan" vahepealset, tasuda ja väljuda.
Tõesti... Mis õigusega? Mis mõttega? Kelle loal? Või miks mina? Olen sõnatu...
See on üks lõbusamaid reisiraamatuid, mida olen lugenud. Siiani tsiteerin sealt kilde :). Soovitan kõigile!
VastaKustutaSee on muhke lugemine tõepoolest :)
VastaKustutaSõnad ise pole ju ropud, inimene mõtleb need ropuks.
Kunagi võeti sõna "sitt" kasutusele kuna oli "eelkäijast" peenem, anglite keelest otselaenatet ja puha :) ...ning pidi asendama eelmist sõna just seetõttu, et too oli muutunud "kõlalt ropuks", vähemasti peenema seltskonna jaoks.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/8/8f/Priit_P%C3%A4rn_Sitta_kah.jpg