2006-10-31

10 kEEK, anyone?

2 kommentaari
Tänane Krimi õpetas saate lõpus, kuidas kenasti raha 10 tuhande krooni kaupa välja petta nii, et sest petjale suuremat tüli ei tõuseks.

1) Koli näiteks Suurbritanniasse, kus kriminaalasja algatamiseks peaks kahju olema vähemalt £500 (ca 11,5 tuh EEK).
2) Pane midagi olematut netti müüki, hinnaga alla £500.
3) Ostuhuvi tekkimisel nõua raha ette Moneygram'i või Western Union'i kaudu.
4) Võta valenime ja valeaadressi kasutades raha välja.
5) Soovi korral võid saata ohvrile informeeriva kirjakese, et too asjatult oma ostetud eset ei ootaks.

Kes ütles, et televisoon pole hariv?!

2006-10-23

Kaitse oma banaani!

2 kommentaari
Neljapäeval ja reedel olin natuke haige. Istusin ja tagusin OpenTTD-d pelada. Aeg-ajalt tulin ka värske õhu kätte ja lehvitasin kuningannale. Ta lehvitas isegi vastu. Apteegis sai ka käidud.

Täna sõitsin ajaviiteks peale tööd Ülemistelt Kopli lõpp-peatusesse ja siis alles Kadriorgu. Aega võttis tunnikese ja kingad-sokid-püksid said läbimärjaks. Niipalju lompe ei mäleta, et oleks Šotimaal asfaltteedel olnud. Isegi mägedes kruusaradadel ei saanud väga märjaks, kui ainult ojadest väga kiiresti läbi ei sõitnud.

Aga muidu igati vahva.

Ahjah, osta oma banaanile banaani kaitse!

2006-10-16

No more lonely nights

3 kommentaari
Täna sõitsin töölt Kadriorgu, viskasin läpaka ära ja siis Mustamäele FEB-i duššipihustit otsima. Ent järjekorrad olid pisut liiga pikad ja siis sõitsin Kadriorgu tagasi.

Et tundus aga pisut veel sõidukihku rahuldamata olevat, tegin tiiru ka Pirita Selverisse. Ostsin pakikese delikatessi -- suitsutatud sea keelt -- ja väntasin Weizenbergi tagasi.

Mitu kilomeetrit -- ei tea, üks jobu pani paari nädala eest spidomeetri pihta. Ilma aluse ja andurita on see aga samapalju väärt kui alus-andur ilma spidomeetrita. Ma ei osanud arvatagi, et veel selliseid lolle on -- ei pidanud vajalikuks spidokat maha kiskuda, kui ratas tänavale jätta.

Kokku igatahes kulus kaks tundi.

2006-10-15

Elisabeth R

0 kommentaari
Aeg kaob, rõõmud jäävad.

Söön juba kaks kuud rasket ning üksluist palgatöölise leiba, seiklen oma rattaga Tallinna arvukates autoparklates, kuhu juhid oma sõidukeid valveta jätta ei julge ning mida millegipärast tänavateks kutsutakse ja veedan oma üksildasi õhtuid ühe Weizenbergi tänava korteri aknast tänaval kõndijaid jälgides.

Kui pimeneb ja möödakäijaid enam hästi näha ei ole, teen väikese jalutuskäigu lähedalolevasse parki ja kiikan puude vahel asuva lossi akendesse, et kas ehk ei näe seal Toomas Hendrikut suuri riigiasju ajamas ja et kas presidendiperel äkki millestki puudust ei paista olevat.

Ja ma ei ole ainus -- saame mõttekaaslastega õhtuti tihti lossi taga pärnade varjus kokku ja räägime Vabast Eestist, palgeil hubelemas akendest parki hoomav soe valguskuma, hinges kerge erutusvärin, et ometi saame oma kalli kodumaa saatuse määramise juures samuti oma sõna öelda.

Mõned meist on jäänud isegi pildile:

2006-10-13

Tagavararatas, anyone?

0 kommentaari
Komme rolleri- ja jalgrattaosi tänaval olevate objektide külge lukustada hakkab ka Eestisse jõudma, nagu juuresolevalt jooniselt näha.

2006-10-09

Ristirahvas, rõõmusta!

0 kommentaari
Nüüd on siis Eestil uus president. Kolmveerand tunnikest tagasi lõppenud tänujumalateenistusel võeti kogu kokku tulnud rahva ees Toomas Hendrikult "aamen", et ta talle antud ametit auga kannaks ning jagati lahkelt õnnistust ka kõigile ülejäänutele.

Muu oli kõik, nagu ikka -- orel mängis, koor laulis, ajakirjanikud kablutasid foto- ja videokaameratega ringi, õpetajad lugesid jumalasõna ning kogudus ei teadnud, millal istuda ja millal seista.

Pärast teenistuse lõppu läksid õpetajad ja andsid eelmisele ja järgmisele käppa. Põgus käepigistus sai osaks ka vahekäigule lähematele parteikaaslastele ning õnn naeratas isegi mõnele lihtrahva seast.

Seepeale marsitati härrad presidendid peredega kirikust kähku välja, pisteti mustadesse vilkuritega autodesse ja kihutati minema. Muu rahvas pani kiriku ees rahulikult suitsud ette ja kiitis, et vahi kui kenasti õnnestus nädala esimene tööpäev lühemaks viilida.