Ratta ostsin 23. juulil. Neljapäeval hakkas aga jälle lagunemine pihta. Ei vea mul kasutatud väliskummidega ja tagumise käiguvahetaja kinnitus oli kah jälle ära paendunud.
Neljapäeva õhtul sai kõrtsis ühe rattamehaanikuga kokku lepitud, et reedel ehitame mulle tal kodus olevatest juppidest uue ratta. Polnd seda mehaanikut aga reedel kokkulepitud ajal ei kodus ega ka kõrtsis, kus joodud sai.
Kuna nädalavahetusel olin tööl, sai alles täna ratas The Bike Stationisse tiritud. Seal härra asjalik mehaanik rõõmsalt teatas, et neil raami painutamiseks vastav riist täitsa olemas ja ärgu ma veel nii vara uue raami muretsemise peale mõelgu. Riista nimi -- torutangid.
Noh, lisaks eelnimetatud powertool'ile oli neil üks petsjaalne jupp kah, mis käiguvahetaja kinnitamise auku kruviti ja millega siis see auk ratta suhtes paika väänati. Väga edev.
Siis jäi veel ainukeseks mureks uued välis- ja sisekumm, mille lootsin saada maailma suurimast Edinburgh's asuvast ASDA'st, kus kahjuks oli 28" velgedele vaid sisekumme, neidki vaid peenete ventiilidega. Väliskummid lõppesid 26" peal ära ja olid vaid kah jämeda maastikumustriga.
Aga et päev möödus siiski peamiselt optimistlikus meeleolus ning asjad liikusid ka paremuse poole, pole põhjust kurvastada. Ning lõpetuseks kuulame Amateur Transplants'ilt loo pealkirjaga London Underground.
Hmm, me polegi oma blogis kirjutanud, et eelmisel suvel Edinburgh' festivali ajal seda bändi isegi oma silmaga kuulamas käisime... Tüübid pea-aegu et ei laulnudki seda lugu, aga rahva tungival nõudmisel tuli see siiski esitusele. Eelmise suve paugutamised Londoni torus, juunõu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar