Sattusin nädal aega tagasi raamatupoodi. Mis ma sinna ära kaotasin -- küsite. Ja õigesti küsite! Üks ropp koht on see raamatupood, pealtnäha ise selline viisakas, vaikne ja väärikas.Jalutasin siis üsna paha-aimamatult seal riiulite vahel ringi ning mõne aja pärast köitis mu tähelepanu üks tuttav teos -- Romulus Tiituse "Nokk kinni saba lahti".
Lehitsenud tuttavaid koomuskeid, mis pärit eelmisest vabadusajast (kusjuures avaldatud 1960), otsustasin valimiku lunastada ja asutasin end leti poole astuma, kui...
Seal see roppus seisiski -- nagu poleks selles mingit probleemi, et samas kõrval on A. H. Tammsaare, A. Ehin ja M. Raud -- justkui isegi enese üle uhkust tundev.
Kohutav... Ja edasine on üsna hägune -- ilmselt kuidagi siiski suutsin komberdada kassani, pomiseda midagi "palun" ja "tänan" vahepealset, tasuda ja väljuda.
Tõesti... Mis õigusega? Mis mõttega? Kelle loal? Või miks mina? Olen sõnatu...
2 kommentaari:
See on üks lõbusamaid reisiraamatuid, mida olen lugenud. Siiani tsiteerin sealt kilde :). Soovitan kõigile!
See on muhke lugemine tõepoolest :)
Sõnad ise pole ju ropud, inimene mõtleb need ropuks.
Kunagi võeti sõna "sitt" kasutusele kuna oli "eelkäijast" peenem, anglite keelest otselaenatet ja puha :) ...ning pidi asendama eelmist sõna just seetõttu, et too oli muutunud "kõlalt ropuks", vähemasti peenema seltskonna jaoks.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/8/8f/Priit_P%C3%A4rn_Sitta_kah.jpg
Postita kommentaar