Kui eilset postitust kirjutades endamisi õhkasin, et elu on muutunud igavaks ja pikka aega pole ükski seiklus mind leidnud, siis juba tunnikese pärast, töölt lahkudes, tormas naaberkrundil oleva Essenta tollilao hoovist mulle järele üks vägagi tähelepanuväärne neljajalgne karvane seiklus, keel suunurgast väljas ja üsna karmil toonil haukudes. Tulemus -- mõlkis esivelg, mis andis alla raudteerööpale, millest, kõnealune seiklus kannul, üle kihutasin.
Pirita Hawaii Expressis, kust 440.- raha eest endale uue velje ja sobiva ventiiliga sisekummi lunastasin, juhtusin aga kohtama ammust tuttavat, kes sinna kaks kuukest tagasi tööle oli asunud. Igati meeldiv. Ja lisaks kohtasin seal ka oma uut ratast, mis seal samuti juba paar kuukest lae all rippudes uut omanikku on oodanud -- 17 kilokrooni mittekasutatuna, mulle aga sõbrahinnaga 9 kilokrooniga, kuna pisut kasutatud, ära lubati müüa. Just, kui olen ühe pangalaenu, paganama, ära saanud makstud...
2006-11-30
2006-11-29
Weak wind is nothing compared to a strong one
Selle [isetehtud] šoti vanasõnaga tahakski alustada käesoleva nädala esimest postitust. Ja alustangi.
Neljapäeval, kui ma ei eksi, sai vaadatud kunagi ETV-st näidatud "Kohtumine Tundmatuga". Reedel laupäeva varahommikuni paari semuga pokkerit mängitud ning laupäeval käisin päris kinos Borat'i vaatamas. Õhtul saun ja õhtusöök ülemuse uues majas. Pühapäeval ostsin rattale uue tagavelje, tegin väikse 2,5 tunnise tiiru linna peal ja tarbisin nädala kokkuvõtteks mõned õlled.
Esmaspäeval käisin lennuvälja aia taga Air Force One'i saabumist imetlemas ning vaatasin Sossi mäel ära ka tolles saabunud härra korteeži linna poole suundumise. Öösel kell 5 saabus Oras, kellega vesteldes veedetud tunnikese järel veel pisut tukastasin ning saatsin ta seejärel kiirrongiga Tartusse.
Eile mõtlesin veelkord ülalmainitud õhulaeva kaeda ent jäin paarkümmend minutit hiljaks ning too oli juba suutnud lahkuda. Suurest päevatöö väsimusest heitsin juba enne seitset voodisse, et õhtuse telefilmi ajaks värske olla. Ärgates avastasin, et vend Tanel oli kõik toad ära koristanud. Positiivne!
Täna õhtul on kavas väike laulutunnike. Mio-mio-mii...
Neljapäeval, kui ma ei eksi, sai vaadatud kunagi ETV-st näidatud "Kohtumine Tundmatuga". Reedel laupäeva varahommikuni paari semuga pokkerit mängitud ning laupäeval käisin päris kinos Borat'i vaatamas. Õhtul saun ja õhtusöök ülemuse uues majas. Pühapäeval ostsin rattale uue tagavelje, tegin väikse 2,5 tunnise tiiru linna peal ja tarbisin nädala kokkuvõtteks mõned õlled.
Esmaspäeval käisin lennuvälja aia taga Air Force One'i saabumist imetlemas ning vaatasin Sossi mäel ära ka tolles saabunud härra korteeži linna poole suundumise. Öösel kell 5 saabus Oras, kellega vesteldes veedetud tunnikese järel veel pisut tukastasin ning saatsin ta seejärel kiirrongiga Tartusse.
Eile mõtlesin veelkord ülalmainitud õhulaeva kaeda ent jäin paarkümmend minutit hiljaks ning too oli juba suutnud lahkuda. Suurest päevatöö väsimusest heitsin juba enne seitset voodisse, et õhtuse telefilmi ajaks värske olla. Ärgates avastasin, et vend Tanel oli kõik toad ära koristanud. Positiivne!
Täna õhtul on kavas väike laulutunnike. Mio-mio-mii...
2006-11-22
Nii igav, et või võta raamat kätte...
Täna oli Jim Carrey nädala raames kavas Man On The Moon, kus ta kehastas ekstsentrilist 70-ndate avangardnäitlejat Andy Kaufman'i.
Ei oska kahjuks hinnata, kas pilt, mis Andy Kaufman'ist maalida püüti, tegelikkusele ka vastas -- näitleja, kellele esmatähtis enesenauding, ning kes kord püüdles meeleheitlikult publiku halvakspanu, siis jälle heakskiidu poole.
Teiseks plaanisin vaadata The Majestic, ent selgus, et tolle pikkus on ligi 2,5 tundi ning seepärast siis lükkus see edasi.
Ühtlasi ootan teie ettepanekuid, kelle filme võiksin vaadata järgmisel nädalal.
Ei oska kahjuks hinnata, kas pilt, mis Andy Kaufman'ist maalida püüti, tegelikkusele ka vastas -- näitleja, kellele esmatähtis enesenauding, ning kes kord püüdles meeleheitlikult publiku halvakspanu, siis jälle heakskiidu poole.
Teiseks plaanisin vaadata The Majestic, ent selgus, et tolle pikkus on ligi 2,5 tundi ning seepärast siis lükkus see edasi.
Ühtlasi ootan teie ettepanekuid, kelle filme võiksin vaadata järgmisel nädalal.
In-trude!
This is an excellent opportunity to walk out of the theatre, living room, or airplane where this film is being shown...
Esimesena siis Lemony Snicket's A Series of Unfortunate Events -- 2004. aastal USA/Saksamaa ühistööna valminud sünge... emm... väidetavalt perefilm. Midagi Kadunud Laste Linna sarnast.
Teiseks samuti Jim Carrey osatäitmisel aga jällegi komöödia -- Fun with Dick and Jane -- midagi kerget ja lihtsat igaühele seedida. Isegi romantikat oli vähem kui eilses Bruce Almigthy's.
Õhtumuusikaks aga jäägu teile kõrvu kumisema psühhedeeliline helirada (5,8 MB .ogg) Lemon Snicket'si lõputiitreist.
Esimesena siis Lemony Snicket's A Series of Unfortunate Events -- 2004. aastal USA/Saksamaa ühistööna valminud sünge... emm... väidetavalt perefilm. Midagi Kadunud Laste Linna sarnast.
Teiseks samuti Jim Carrey osatäitmisel aga jällegi komöödia -- Fun with Dick and Jane -- midagi kerget ja lihtsat igaühele seedida. Isegi romantikat oli vähem kui eilses Bruce Almigthy's.
Õhtumuusikaks aga jäägu teile kõrvu kumisema psühhedeeliline helirada (5,8 MB .ogg) Lemon Snicket'si lõputiitreist.
2006-11-20
My name is Goodkat
"... But you can call me Mr. Goodkat."
Täna sai puhtjuhuslikult ära vaadatud kaks filmi, milles mõlemas osatäitja Morgan Freeman. Esimeseks juhtus olema romantiline komöödia Bruce Almighty (peaosas Tony Clifton) ja teiseks Lucky Number Slevin, kus ta säras koos Josh Hartnetti, vanameister W.B. Willise ning juba neljakümnele läheneva seksika kaunitari Lucy Alexis Liuga.
Koduseks ülesandeks aga jäägu tutvumine Sir Ben Kingsley näitlejatööga.
Täna sai puhtjuhuslikult ära vaadatud kaks filmi, milles mõlemas osatäitja Morgan Freeman. Esimeseks juhtus olema romantiline komöödia Bruce Almighty (peaosas Tony Clifton) ja teiseks Lucky Number Slevin, kus ta säras koos Josh Hartnetti, vanameister W.B. Willise ning juba neljakümnele läheneva seksika kaunitari Lucy Alexis Liuga.
Koduseks ülesandeks aga jäägu tutvumine Sir Ben Kingsley näitlejatööga.
2006-11-17
I was made for loving you, baby
Eile -- raudteeülesõit Järvevana teel. Et hoog Mustamäe suunal oli päris hea, otsustasin, et ei hakka läbima seda labürinti, mis paremal pool teed rattureile ja jalakäijaile ehitatud on ning kasutan sõiduteed. Viga!
Väga halva nurga all sõiduteega diagonaalis olevatel rööbastel õnnestus küll säilitada vaatamata tagaratta vasakule kiskumisele tasakaal kuid võrdlemisi suurel kiirusel rööbaste ületamisest tulenevast vibratsioonist hüppas tagumine käiguvaheti (jälle! Läti matkal sai just uus pandud) millegipärast kodarate vahele ning blokeeris ratta.
Taas õnnestus sama sekundi jooksul teistkordselt säilitada tasakaal ning asfaldil libiseva tagarattaga võtta suund teepeenrale. Huh! Tulemus -- korralikult kaheksas tagavelg, paar kaotatud kodarat, kõver käiguvaheti ning väändes käiguvaheti kinnituskoht raamil (nagu ikka).
Vabastasin pidurid, väänasin velje pisut õigemaks ning "lonkasin" Järve Hawai Expressi. Valmis tagaratast neil kohapeal olemas polnud kuid olid nõus tänaseks ühe 400 krooni eest kokku panema. Jätsin asja parem tuleva nädala peale.
Täna -- tulnud ülikonda keemilisse viimast ja äsja Kaubajaama peatuses 15 bussilt maha astunud, otsustasid paar salakavalat juhust kokku langeda -- minu asukoht teepeenral ses kohas, kus asfaldi ääres piisava sobivusega lomp, mahutamaks kogust lennuvõimelist kuivaine ja vedeliku segu, et katta mind pealaest jalatallani, kaasates ka näo, kaela ja kõrvad ühes lahtise jopeesise alt paistva T-särgiga, kui vaid sellesse piisaval kiirusel üks piisavalt suur veokiratas sisse sõidaks. Larts!
517 TFS, sisestan oma mobiiltelefoni märkmikusse, püüdes niigi porise varukaga silmadelt pori vähemaks pühkida. "Minge tänase päeva jooksul Rahumäe tee 6 ja kirjutage avaldus," annab näitsik Politseist telefoni teel nõu. Härrad-prouad ülemused saadavad naerul mind koju end nädalavahetuseks puhtaks kasima ning mina võtan ette jalutuskäigu läbi linna, demonstreerimaks kaaskodanikele oma vastset moondekostüümi.
Õnneks oli mul töö juures vähemalt teine jope. Et olin aga oma teise paari pükse just hommikul pessu pannud, pean nüüd ootama, kuni nood kuivad. Et ülikonnale järgi minna. Ja soomlased sadamast ära tuua. Ja bussiga Tartusse sõita. Et hüüda Prrooosit, kommmerrssss!
Väga halva nurga all sõiduteega diagonaalis olevatel rööbastel õnnestus küll säilitada vaatamata tagaratta vasakule kiskumisele tasakaal kuid võrdlemisi suurel kiirusel rööbaste ületamisest tulenevast vibratsioonist hüppas tagumine käiguvaheti (jälle! Läti matkal sai just uus pandud) millegipärast kodarate vahele ning blokeeris ratta.
Taas õnnestus sama sekundi jooksul teistkordselt säilitada tasakaal ning asfaldil libiseva tagarattaga võtta suund teepeenrale. Huh! Tulemus -- korralikult kaheksas tagavelg, paar kaotatud kodarat, kõver käiguvaheti ning väändes käiguvaheti kinnituskoht raamil (nagu ikka).
Vabastasin pidurid, väänasin velje pisut õigemaks ning "lonkasin" Järve Hawai Expressi. Valmis tagaratast neil kohapeal olemas polnud kuid olid nõus tänaseks ühe 400 krooni eest kokku panema. Jätsin asja parem tuleva nädala peale.
Täna -- tulnud ülikonda keemilisse viimast ja äsja Kaubajaama peatuses 15 bussilt maha astunud, otsustasid paar salakavalat juhust kokku langeda -- minu asukoht teepeenral ses kohas, kus asfaldi ääres piisava sobivusega lomp, mahutamaks kogust lennuvõimelist kuivaine ja vedeliku segu, et katta mind pealaest jalatallani, kaasates ka näo, kaela ja kõrvad ühes lahtise jopeesise alt paistva T-särgiga, kui vaid sellesse piisaval kiirusel üks piisavalt suur veokiratas sisse sõidaks. Larts!
517 TFS, sisestan oma mobiiltelefoni märkmikusse, püüdes niigi porise varukaga silmadelt pori vähemaks pühkida. "Minge tänase päeva jooksul Rahumäe tee 6 ja kirjutage avaldus," annab näitsik Politseist telefoni teel nõu. Härrad-prouad ülemused saadavad naerul mind koju end nädalavahetuseks puhtaks kasima ning mina võtan ette jalutuskäigu läbi linna, demonstreerimaks kaaskodanikele oma vastset moondekostüümi.
Õnneks oli mul töö juures vähemalt teine jope. Et olin aga oma teise paari pükse just hommikul pessu pannud, pean nüüd ootama, kuni nood kuivad. Et ülikonnale järgi minna. Ja soomlased sadamast ära tuua. Ja bussiga Tartusse sõita. Et hüüda Prrooosit, kommmerrssss!
2006-11-13
"After all," thought he...
"It's still twenty to eight and... what bad could happen anyway?" Jim took a 10p coin and slided it into the machine. "The Ultimate Time Machine! Travel anywhere and back in just 15 minutes!" said the running lights on the booth...
Igapäevased seiklused on kujunemas juba teatavaks rutiiniks -- juba kolm kuud marsruudil Kadriorg - Dvigatel - erinevad kohad linnas - Kadriorg. Üle-eelmisel nädalavahetusel juhtusin ähmastel asjaoludel sattuma ka linna piirest välja. Õnneks jõudsin aga vähem kui 24 tunniga ka tervelt tagasi.
Ent eelolev nädalavahetus pakub taas põhjuse Taaralinna reisida -- toimuvad suurejoonelised pidustused pealkirjaga "Sügiskommerss 2006" -- leides taas aset korporatsiooni oma majas, mis nõukogude ajal, nagu kombeks, anti kunstiinimeste kasutada.
Igapäevased seiklused on kujunemas juba teatavaks rutiiniks -- juba kolm kuud marsruudil Kadriorg - Dvigatel - erinevad kohad linnas - Kadriorg. Üle-eelmisel nädalavahetusel juhtusin ähmastel asjaoludel sattuma ka linna piirest välja. Õnneks jõudsin aga vähem kui 24 tunniga ka tervelt tagasi.
Ent eelolev nädalavahetus pakub taas põhjuse Taaralinna reisida -- toimuvad suurejoonelised pidustused pealkirjaga "Sügiskommerss 2006" -- leides taas aset korporatsiooni oma majas, mis nõukogude ajal, nagu kombeks, anti kunstiinimeste kasutada.
2006-11-01
Esimesed talverõõmud
Kui Eesti võitmatu õhuvägi harjutab oma kahel reaktiivil ja ühel kopteril tsiviillennukite allatulistamist, saabus Tallinnasse esimene talveilm. Sõitsin Dvigatelist Sikupilli keskusesse ja ostsin Rademarist esimese vähegi normaalse (üllatuseks maksis vaid 200 kr) LED-esitule, et ratturit mittteootav autojuht mind juba kaugelt näeks.
Et tuul oli üsna tugev ja linnamajade vahel vägagi muutliku suunaga, piirdusin vaid pisikese ringiga kesklinnas. Algatuseks alla mööda Tartu maantee vastset trammiteed, peale Keskturgu põige raadiomaja ristmikule, sealt Kaubamaja ja Estonia eest läbi ja üle Vabaduse väljaku Kaarli kiriku juurde. Parempööre, Balti jaam, põige mööda Suurtüki tänavat vasakule, Kopli tn, Põhja pst -- et vältida tõusu üherealisel Rannamõisa teel üle Skoone bastioni. Einoh, tavaliselt ma naudin Skoone bastioni tõusu, ent selleks hetkeks oli keerutav tuul mind juba üsna ära väsitanud, sellest ka säärane väike puhkeretk.
Tore oli jälgida juhte, kes peateele välja sõites esmalt võimsa LED-esitule helesinise sähvimise peale pidurit pressisid, ent seejärel, aru saades, et tegu ratturiga, taas gaasile vajutasid, et taas hetke pärast pidurdada, et toosamase ratturi teed mitte takistada, kuna ta üllatusena tavapärasest kiiremini võimaliku kokkupõrke kohani jõudnud.
Edasi juba tulevase Põhjaväila algust pidi üle Mere pst otsa -- möödudes Soolalaost paremalt ja esimeses reas reas "parkijatest" vasemalt -- rauges tugeva vastutuule tungival argumentatsioonil jõud taas -- sellest põige paremale Park Hotelli hoovi ja sealtläbi Narva prospektile vastutuule eest kaitsva Tallinna Autobussikoondise bussi ahtrisse kuni Weizenbergi tänava otsani.
Hetkel olen siis suutnud selle teel oldud kolmveerandtunnikesega tundetuks külmunud varbad "ÜX" ja "KISS Cherry" nimeliste jookide mõõduka seguga üles sulatada ja ka käesoleva jutukese sisse toksida.
Elagu saatan!
Et tuul oli üsna tugev ja linnamajade vahel vägagi muutliku suunaga, piirdusin vaid pisikese ringiga kesklinnas. Algatuseks alla mööda Tartu maantee vastset trammiteed, peale Keskturgu põige raadiomaja ristmikule, sealt Kaubamaja ja Estonia eest läbi ja üle Vabaduse väljaku Kaarli kiriku juurde. Parempööre, Balti jaam, põige mööda Suurtüki tänavat vasakule, Kopli tn, Põhja pst -- et vältida tõusu üherealisel Rannamõisa teel üle Skoone bastioni. Einoh, tavaliselt ma naudin Skoone bastioni tõusu, ent selleks hetkeks oli keerutav tuul mind juba üsna ära väsitanud, sellest ka säärane väike puhkeretk.
Tore oli jälgida juhte, kes peateele välja sõites esmalt võimsa LED-esitule helesinise sähvimise peale pidurit pressisid, ent seejärel, aru saades, et tegu ratturiga, taas gaasile vajutasid, et taas hetke pärast pidurdada, et toosamase ratturi teed mitte takistada, kuna ta üllatusena tavapärasest kiiremini võimaliku kokkupõrke kohani jõudnud.
Edasi juba tulevase Põhjaväila algust pidi üle Mere pst otsa -- möödudes Soolalaost paremalt ja esimeses reas reas "parkijatest" vasemalt -- rauges tugeva vastutuule tungival argumentatsioonil jõud taas -- sellest põige paremale Park Hotelli hoovi ja sealtläbi Narva prospektile vastutuule eest kaitsva Tallinna Autobussikoondise bussi ahtrisse kuni Weizenbergi tänava otsani.
Hetkel olen siis suutnud selle teel oldud kolmveerandtunnikesega tundetuks külmunud varbad "ÜX" ja "KISS Cherry" nimeliste jookide mõõduka seguga üles sulatada ja ka käesoleva jutukese sisse toksida.
Elagu saatan!
Tellimine:
Postitused (Atom)