Eile sain Tartus ühe vanainimese käest haledalt petta -- "Helmi Saar, langetõbine, Veski 5," nagu ta end esitles, palus tänaval ligi astudes laenuks 25 krooni, et sõita Elvasse, kus on tal 3000 krooni. Heakene küll, mul vanainimese jaoks 25 kroonist kahju pole, riided ka puhtad ja pisar silmanurgas, ju tal peab ikka tõsti taga olema. Ütlesin küll, et tagasi maksta polegi tarvis, ent et ta siiski seda nõudis, andsin oma Tartu aadressi ja pakkusin võimalust raha ümbrikuga postkasti jätta.
Kui see asi aga niimoodi oleks lõppenudki, poleks midagi olnud -- meel hea, et abivajajat hädas aidatud sai. Ent... polnud möödunud kümmet minutitki, kui kohtusin Helmiga taas, parasjagu kui olin väljumas äsjasest kohtumispaigast mõnekümne meetri kaugusel olevast kauplusest, sisenes sinna mu värske tuttav. Avasin talle sooja naeratuse saatel viisakalt ukse ning väljusin... et jääda akna taha piiluma, mida mu 25-kroonise eest ostetakse. Ning peagi asetati letile 0,5 liitrit Rahva viina.
Tegus vanainimene, kas pole? Leia kaks heatahtlikku "annetajat" ning pudel ongi käes. Kas pole lihtne? Hiljem oma Tartu tuttavatele juhtunust rääkides selgus, et too "langetõbine" tegutseb seal piirkonnas juba pikemat aega ning ta kohalikele ning ilmselt ka kohalikud näod talle tuttavad, nii et oma ohvreid valib ta ilmsete turistide seast, et nendega tulevasi ebameeldivaid kohtumisi vältida. Tõhus skeem.
Kes aga teab, ehk ühel heal päeval ootabki mind postkastis ümbrik 25 krooniga?
2 kommentaari:
haha, umbes 2 nädalat tagasi kohtusin ka sama inimesega. ütles et tahab 25te krooni et sõita elvasse oma tütre juurde. ütles et tal endal jäi raha maha. klassivend andiski talle 25ka ja ütles et tagasi pole vaja :D väga "nutikas" vana naine XD
Ja kuidas sa selle postituse leidsid? Nime "Helmi Saar" järgi? :)
Postita kommentaar