Tallinn tõmbleb krampides

Täna õhtul oli ummik üsna ebatavalises kohas -- Poska tänav Kadriorus oli umbes alates juba Vesivärava tänavaga ristumisest ning selle põhjuseks avarii Narva maantee ja Filmi tänava ristmikul linna suunal!

Et Vesivärava ja Weizenbergi tänava vahel suunduvad linna poolt Poska tänavale vaid ühesuunalised tänavad, polnud juhtidel võimalik ka selles suunas "põgeneda".

Üks juht, jõudnud välja Rohelise aasa otsa, sõitis küll sealtkaudu kanalit ületava jalakäijate sillani ent otsustas seal siiski tagasi pöörata, kuigi teda eraldas Gonsiori tänavast vaid sadakond meetrit.

Kas oleks võimalik ümber sõita Mäekalda tänava kaudu, ei oska hetkel öelda, kuna ei meenu, mis liikluskorraldus sealt Kuristiku tänava suunda on.

Igatahes on olukord Tallinnas kohutav -- piisab väiksest kõksust, kui üsna kiiresti tõmbub kogu ümbruskonna liiklus krampi. Sellele aitavad kaasa juhid, kes sõidavad ristmikule, kui sealt pole võimalik lahkuda ning tekibki selline tore olukord, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga gridlock (mis selle eestikeelne vaste võiks olla?). Ja suurt leevendust ei paista pakkuvat ka varsti ligi aasta töös olnud ristmikukaamerad.

Mis oleks lahenduseks?

Esiteks muidugi ühistranspordi kasutamine. Ei oska hetkel allikat viidata, kuid väidetavalt on üha intensiivsema autostumise põhjuseks linnalähedastesse valdadesse kolimine -- kõlab ju üsna loogiliselt?

Lahendust probleemile ei tule ise välja mõelda -- arenenud linnades on õnnestunult kasutusele võetud "pargi ja sõida" põhimõttel tasuta valvega autoparklad linna piiril, kuhu linna tööle sõitjad saavad oma autod jätta ning edasi linna suunal juba sõita ekspressbussidega.

Üheks ideaalseks säärase parkla asukohaks oleks näiteks Jüri -- hommikusel tipptunnil oleks linna suunduvad bussid täidetud maal elavate kontoritöötajatega ning väljuval suunal saaksid küüti Rae valda kolivatesse ettevõtetesse tööle suundujad ning õhtul vastupidi.

Samuti võiks sama buss ühtlasi teenindada ka lennujaama, et mujalt Eestist välismaale suunduv lennureisija saaks (sel juhul küll tasu eest) oma sõiduki samasse parklasse jätta.

Teiseks ning esimesega tihedalt seotud lahenduseks oleks sõidurajad vaid ühistranspordi jaoks (bussid ja taksod), et tagada suuremale hulgale inimestele üldisest liiklusvoolust kiirem kohalejõudmine. Praktikas on mujal maailmas seda rakendatud isegi juba tänavail, kus ühes suunas ainult kaks sõidurada, millest vaid üks rada jäetakse tavasõidukeile.

Samuti saaksid ühissõidukiradade hüvesid nautida ka operatiivsõidukid, et senisest kiiremini sündmuspaigale jõuda ning jalgratturid, kes ei peaks enam kõnniteedel laternapostide ning jalakäijate vahel või siis teele märgitud 10 cm laiusel ribal tsirkuseartisti meisterlikkust nõudvat vigusõitu tegema.

Keeruliste probleemide lahendamiseks pole üldsegi vaja teab-mis keerulisi lahendusi, kallid linnahärrad :)